MÕTTEMÄNGUD

MÕTTEMÄNGUD

í î

DETERMINISTLIKUD MÄNGUD ÕNNE- EHK HASARTMÄNGUD

(kogu info on mängijatel teada) (kogu info ei ole teada või siis

määratakse juhuslikult)

TRIPS-TRAPS-TRULL TÄRINGUMÄNGUD

GO, RENDŽU DOOMINO

KABE KAARDIMÄNGUD

MALE í î

Kombinatsioonimängud Tihimängud

KANASTA VIIS LEHTE

DŽINN TUHAT

POKKER PREFERANSS

BRIDŽ

í ê î

AJAVIIDE KOMMERTS SPORT

(raha peale) (tulemuse saavutamine)

î ê í

AJUGÜMNASTIKA: loogika, otsustusvõime, riskivõtmine

PSÜHHOLOOGIA: suhe partneriga, vastaste tundmaõppimine

SELTSKOND: roberisõbrad, klubikaaslased, rahvusvaheline sõpruskond

AJALUGU

KAARDID: 979 m.a.j. Hiinas, 1269 toodi sealt Veneetsiasse.

EELKÄIJAD: TRUMP, TRIUMF, SLÄMM, TRUMPAMINE, VIST

1529 — mainib piiskop Latimer Inglismaal oma jutluses

1742 — Edmund Hoyle avaldab raamatu vistist

1857 — Esimene sportlik vistimatš

	A		B
	N		N
B	W O	ç è	W O	A
	S	kaardid	S
	I tuba		II tuba

Võistkond A: I toa NS + II toa OW

Võistkond B: I toa OW + II toa NS

1880 — Vistiturniir Chicagos

1891 — Ameerika Vistiliiga (föderatsioon)

BRIDŽ:

On andmeid, et sarnast mängu mängiti juba Krimmi sõja (1854-1855) ja Vene-Türgi sõja (1877-1878) ajal mõlemil pool rindejoont. Igal juhul oli mäng levinud Konstantinoopolis ja Kairos 1880. a. kandis, kust ohvitserid tõid ta sajandi lõpus ka Londoni ja USA vistiklubidesse. Olulised erinevused vistist seisnesid selles, et väljamängu ajal üks kätest (laud) pani kaardid avatult lauale ning lisandusid kontreerimise ja rekontreerimise mõisted (mängu kahekordistamine ja neljakordistamine).

1892 — Esimene raamatuke

1894 — Portlandi klubi Londonis (presentatsioon)

Sajandi alguses moderniseeriti pakkumist (plafoon-bridž jt.), kuid oluline samm tänapäeva mängu juurde toimus novembris 1925. Miljardär Harold S. Vanderbilt sõitis oma jahi “Finland” pardal seltskonnaga Los Angelesest Havannasse. Üheksapäevase reisi jooksul läbi Panama kanali viis ta sisse uue punktiarvutuse ja tsoonsuse mõiste.

1929 — Esimene ajakiri, Ely Culbertson*i “The Bridge World”

1930 — Ilmus Ely Culbertson'i “Contract Bridge Blue Book”.

Culbertson'i pakkumissüsteem pidas vastu paarkümmend aastat ja veel tänagi “dinosaurused” kasutavad seda.

1932 — Euroopa meistrivõistlused

1935 — Maailmameistrivõistlused

1958 — Ülemaailmne Bridžiföderatsioon

1960 — Bridžiolümpia

EESTI:

1920–30 — Raamatutõlked, bridžinurgad ajakirjanduses.

1930–40 — Linnavõistlus Helsingi-Riia-Tallinn (1935), osavõtt EMist.

1960–70 — Sportliku bridži taassünd, üleliidulised võistlused,

Leo Võhandu bridžinurk “Spordilehes”.

1978–91 — Lõviosa kuldmedaleid N.Liidu meistrivõistlustelt.

1989 — Osavõtt EMist, Eesti Turniiribridžiliit.

1992 — Osavõtt bridžiolümpiast

PUNKTIARVESTUS

1.Tihide väärtus pakutud lepingu raames

Reegel 77 Lepingutulemuse arvutustabel turniiribridžis

TIHIPUNKTID

Punktides väljamängiva poole jaoks lepingu täitmise korral:

Trumbiks on:	§	¨	©	ª
Iga pakutud ja võidetud liigtihi
kontreerimata lepingus	20	20	30	30
kontreeritud lepingus	40	40	60	60
rekontreeritud lepingus	80	80	120	120

TRUMBITA MÄNGUS

	Kontrata	Kontraga	Rekontraga
Esimenepakutud ja võidetud liigtihi	40	80	160
Iga järgmine pakutud ja võidetud liigtihi	30	60	120

Ühes jaotuses liigtihide eest summaarselt saadud 100 punkti ületav tulemus annab geimi.

Ühes jaotuses liigtihide eest summaarselt saadud 100 punktist väiksem tulemus on osamäng.

2. Alt- ja ületihid

ÜLETIHID

	Mittetsoonis	Tsoonis
Iga ületihi (lepingus lubatule lisaks võetud tihi) eest:
kontreerimata lepingus	tihi väärtus	tihi väärtus
kontreeritud lepingus	100	200
rekontreeritud lepingus	200	400

Punktides kaitsva poole jaoks väljamängija poolt lepingu mittetäitmise korral:

ALTTIHID

Tihid, mis jäid välja-	Mittetsoonis			Tsoonis
mängijal lepingu täitmisest puudu	kontrata	kontraga	rekont-raga	kontrata	kontraga	rekont-raga
Esimene alttihi	50	100	200	100	200	400
Iga järgmine alttihi	50	200	400	100	300	600
Lisapreemia iga neljanda ja sellele järgneva alttihi eest	0	100	200	0	0	0

3. Slämmipreemiad.

Bridž on mitmetahuline mäng, nautida ja rahuldust saada võib nii riskantsest pakkumisest kui täpsest kaitsest, osavast pettemanöövrist kui briljantsest väljamängust. Kuid kahtlemata on välja pakutud ja võidetud slämmid mängu kõrgpunktiks. Seepärast hindab punktiskaala neid ka vääriliselt.

Slämmipreemiad tsoonita tsoonis

väikese slämmi eest (12 tihi) 500 750

suure slämmi eest (13 tihi) 1000 1500

4. Lisapreemiad kontreeritud lepingus.

Nii kontreerimine kui rekontreerimine nõuavad teatud julgust ja eneseületamist. Kuigi mõlemil juhul punktimäärad kasvavad tublisti ennekõike võetud tihide eest, tuleb natuke lisa ka eripreemiate näol. Kontreeritud lepingu võitnud paar saab 50 p., millega sisuliselt trahvitakse teist paari valesti pandud kontra eest. Rekontraga lepingu võitmisel see preemia kahekordistub - 100 p.

5. Preemiad roberi lõpetamisel.

Nagu eespool öeldud võib rober koosneda kahest või kolmest geimist (geimide suhe 2:0 või 2:1). Sõltuvalt sellest premeeritakse võidukat paari:

võidu eest kahegeimilises roberis - 700 p.,

võidu eest kolmegeimilises roberis - 500 p.

Roberi võitmine ei garanteeri veel positiivset skoori. Kuigi üks paaridest võidab esimesena kaks geimi, võivad vastased preemiate ja trahvide näol olla hulga rohkem punkte kogunud.

Vahel jääb rober ka pooleli. Tiriseb telefon ja ühele mängijatest annab abikaasa ultimaatumi: "Kohe koju, või ... !" Mis teha, tuleb kiiresti

lõpprehkendus ette võtta. Kui üks pool on võitnud geimi, teine aga mitte, siis saab esimine

võidetud geimi eest lõpetamata roberis - 300 p.,

Võrdse geimide seisu korral (1:1) pole mõtet seda kirja panna, sest mõlemad vastaspaarid saavad ühepalju.

Ka poolelijäänud geimis võib ühel paaridest leiduda joone all kirje võidetud osamängu eest. Kui teisel poolel sellist kirjet ei ole, siis antakse

võidetud osamängu eest lõpetamata geimis - 50 p.

6. Preemiad honööride eest.

Honööre on igas mastis teatavasti viis: A, K, E, S ja 1o. Kui mängitakse trumbilepingut ning osutub, et ühe ja sama mängija käes on kõik 5 või viiest neli trumbihonööri, siis teenib neid omav pool lisapreemia

viie trumbihonööri eest ühe mängija käes - 150 p.,

nelja trumbihonööri eest ühe mängija käes - 100 p.

Trumbita mängus on samas rollis ässad:

nelja ässa eest ühe mängija käes - 150 p.

Selleks, et preemia kirja panna, tuleb honööride või ässade omamisest vastasele teatada enne järgmise jaotuse algust. Seda võib teha väljamängu ajal, parem aga selle lõppedes, et vastastele mitte liigset infot anda. Vahemärkusena olgu öeldud, et turniiribridzis honöörid preemiat ei anna.

Sellega võib roberi punktiarvestusele joone alla tõmmata. Kui teil pole veel ühtegi roberit selja taga, võib see kõik üsna komplitseerituna näida, kuid uskuge, pärast esimest 20 roberit tunnete end vähemalt rehkendamise osas juba vana kalana.

Mõnelegi välismaisele kaardipakile või bridzimärkmikule on punktiarvestuse tabel juurde lisatud. Olge ettevaatlikud, sest alles hiljaaegu said roberimängus rahvusvahelise tunnustuse paar aastat varem turniiribridzis sisse viidud muudatused, mida käesolevas aabitsatekstis on juba arvestatud. Uuendused olid küll minimaalsed. Erinevused vanast tabelist tulid sisse kahes kohas: muutus alttihide väärtus alates neljandast mittetsoonis kontreeritud lepingus ning lisandus preemia rekontraga võidetud lepingu eest.

VÄIKE ROBERIÕHTU

Neli sõpra - Jüri, Mari, Ants ja Robert kogunesid reede õhtul Roberti Lasnamäe korterisse, et mõni tunnike "kuradipiiblit" lugeda. Kohvi kallati tassidesse ning kaardipakk lükati lauale laiali, et loosi tõmmata. Mari tõmbas ässa ja valis tugitooli, talle istus vastu soldati saanud Ants. Robert ja Jüri moodustasid teise paari, sest neil olid väiksemad kaardid. Tähistades paare eesnime tähti pidi, läksid siis esimeses roberis kokku MA ja JR. Mari jagas välja lehed esimeseks jaotuseks ning mäng algas.

MA JR MA JR MA JR

_____________________________________________ ___________________________________________ __________________________________________

500

60 60 20 60 20

_____________________________________________ ___________________________________________ __________________________________________

100 100 100

_____________________________________________ ___________________________________________ __________________________________________

60 60

Esimeses jaotuses pakkusid Mari Antsuga välja Kolm Trumbita ja Ants võttis väljamängijana lubatud 9 asemel koguni 11tihi. Tabelisse kirjutati välja mängitud lepingu eest joone alla 40+30+30=100 ning kahe ületihi eest joone peale 30+30=60 punkti. Kuna 3T andis geimi , siis tõmmati sajale rõhtjoon alla ja algas uus geim. Seekord soosis kaardiõnn meespaari. Kõigepealt pakkusid nad Kolm Risti ja võtsid 10 tihi. Tabelisse läks joone alla 3x20=60 ning ületihi eest joone peale 20 p. Sellega ei saanud Jüri ja Robert veel sadat punkti täis ning teine geim jätkus seisust, kus nad vajasid tsooni jõudmiseks veel 40 p. juurde. Kolmandas jaotuses üritas Jüri vägisi roberit lõpetada ja pakkus Neli Pada, mida oli ilmselt rohkem kui leht lubas. Robert kontreeris ning ülepingutatud leping läks koguni kaheta alt. Tsoonis on alttihid kontraga kallid ning tabeli Ž paremale poolele lisandus 300+200=500 p. Väljamängijaks oli Mari, kelle näoilme muutus üsna süngeks sellest hetkest kui ta partneri kaarte lauas nägi. Korrektne mängija enne jaotuse lõppu üleliigseid sõnu ei pillu. Mari luges ennast selliseks ja pidas hambad ristis viimase kaardini vastu. Selle ajaga ta jõudis parasjagu maha jahtuda ning pillas pärast mängu vaid mürgise fraasi saepurust, mida mõned mehed ajude asemel kaasas kannavad.

Neljandas jaotuses olid mehed jälle ründavaks pooleks. Võisteldes pakkusid nad vastaste Kolm Ärtut üle Kolme Padaga, mida Ants kontreeris ning Robert rekontreeris. See mäng tuli välja koguni ületihiga ja arvutamine võttis pisut rohkem aega kui harilikult, sest selle käigus sai Ants jälle Marilt tugeva peapesu: ”Mida sa oma kontraga tahtsid tõestada? Olekski me mängu üheta alt võtnud, võitnuks me ainult 50 punkti lisa. Nüüd kaotasime aga igavese hulga. Tobe kontra!”

Joone alla said mehed lepingu eest 4x(30+30+30)=360 p. Ülesse aga veel 200 rekontreeritud lepingu ületihi eest ning lisapreemia – 100 p. – õieti pandud rekontra eest.

‘

MA JR MA JR MA JR

—————— —————— ——————

100 100 100

200 200 500 200

500 750 500 750 500

60 20 60 20 60 20

—————— —————— ——————

100 100 100

—————— —————— ——————

60 60 60

360 360 360

—————— —————— ——————

190 190

—————— —————— ——————

Mõlemad vastased olid nüüd tsoonis ja algas otsustav kolmas geim. Kaardiõnn kaldus Mari poolele. Pärast eelmisi ebaõnnestumisi oli kosutav välja pakkuda väikene slämm trumbitas ja see ka täpselt välja mängida. See tõi ka roberivõidu. Mari–Ants said joone alla 40+5x30=190 p. ning joone peale slämmipreemia, mis väikese slämmi eest tsoonis on 750 p.

Sellega oli ka esimene rober ühel pool ning käes aeg kokkuvõtte tegemiseks. Enne kirjutati võitjatele ‘ veel joone peale 500 p., seda võidu eest kolmegeimilises roberis. Punktid liideti kokku:

MA – 190+100+60+750+500 =1600

JR – 360+60+20+500+200+100 =1240

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Vahe – 360

Roberi lõpptulemus arvutatakse võidupunktides. Selleks jagatakse nn "väikeste punktide" vahe 100–ga ning ümardatakse lähima täisarvuni, kusjuures kokkuleppeliselt 50 punkti ümardatakse kaotajate kasuks. Praegu võitsid Mari–Ants 4 võidupunkti, oleks vahe olnud vaid 350, siis tervelt ühe võidupunkti vähem.

Teiseks roberiks vahetati partnereid. Alguses suurima kaardi tõmmanud Mari jäi tugitooli paika, tema vastu istus suuruselt kolmanda kaardi tõmmanud Jüri.

’ “ ”

MJ AR MJ AR MJ AR

—————— —————— ——————

300 50

20 20 20 60 60 60

—————— —————— ——————

100 100 100

—————— —————— ——————

70 70

Kõigepealt pakkusid Mari–Jüri välja Viis Risti ja selgus, et neil oli võtta kindlad 12 tihi. Tükk aega vaieldi vastaste muheldes selle üle, kumb on süüdi, et väikene slämm jäi välja pakkumata. Lepingust teeniti ’ joone alla 5x20=100 ning peale ületihist 20 p. Sellega oli ka geim lõppenud.

Teises jaotuses olid mehed väga tagasihoidlikud ning peatusid Kahes Trumbitas, kuid võtsid koguni 10 tihi. Joone alla “ siis 40+30=70 ja peale 2x30=60 p. Väljapakkumata slämm ja geim olid mänguseltskonna tuju kõvasti langetanud. Sellele lisaks kadus äkki elekter. Mängust ei olnud enam juttugi. Küünlavalgel lisati ” Mari poolele 300 p. võidetud geimi eest poolelijäänud roberis ning meeste poolele 50 p. osamängu eest lõpetamata geimis. Punktide kokkuliitmine näitas, et Mari pool oli jälle edukam, teenides 3 võidupunkti. Lõplik tabel nägi välja järgmiselt:

	I rober	II rober
Mari	+4	+7
Ants	+4	+1
Jüri	-4	-1
Robert	-4	-7

Nagu näete, pannakse võidupunktid roberis igale mängijale kirja neid eelmistega summeerides. Nii on kogu aeg näha roberiõhtu jooksev punktiseis. Pealegi on summasid kerge kontrollida. Pluss– ja miinuspunktide summa peab tulpade kaupa kokku langema. Kui mäng käib kõrgetele panustele (ütleme, 33 krooni võidupunkt, mis pidupäeva taksiks Tallinna ”Wimbledonis”, või ehk 100 naelsterlingit Londoni Portlandi klubis), siis võib iga osaleja oma taktikat korrigeerida vastavalt hetkeseisule. Lasnamäe paneelkarbis mängitud ajaviiteroberis oli märkelehe nurga peale kirjutatud rasvane "üks". Nii oligi Antsul tüki maad julgem ainsa võidetud lisakrooniga taskus kodutee jalge alla võtta. 100 naelsterlingit pannuks aga hirmuhigi jooksma.

RANNA–RUUTU

1. AJALOOST

Viimase suure sõja eel valitses Eestis, nagu ka kogu maailmas, Culbertsoni pakkumissüsteem. Seda mängib vanem roberisõprade generatsioon edukalt tänini. Turniiribridži taassünd Eestis tõi kuuekümnendatel ka uued tuuled pakkumises. Milton Worki loodud pildipunktide abil (A=4, K=3, E=2, S=1) lehe hindamise skeem tõrjus välja Culbertsoni poolt kasutatud kiirtihid, mille väärtus abivahendina siiski säilus. Meil levisid Goreni ja Schenkeni süsteemid, samuti itaallaste “Rooma-Risti”, seitsmekümnendatel alustas võidukäiku “Taivani Risti”, enam tuntud “Täpsusristi” nime all.

Kohalik pakkumisstandard kujunes välja nende süsteemide baasil, laenati ideid nii ühest kui teisest. Oma põhikontseptsioonilt võib praegusel ajal enamlevinud pakkumissüsteemid jagada kahte klassi: Tugeva Risti süsteemides on ainukeseks tugevaks avapakkumiseks kunstlik 1§ ning teised avapakkumised tehakse suhteliselt kitsalt piiritletud punktijõuga, naturaalsetes süsteemides on aga kõik esimese kõrguse avapakkumised loomulikud ja laia (11–21 p.) punktivahemikuga. Vaidlus selle üle, kumba stiili eelistada, ei ole veel vaibunud. Nii Ameerika Standardis kui prantslaste “Viiestes kallismastides” kasutatakse edukalt laia punktinivood.

Pakkumissüsteemide paljusus ainult suurendab bridŽi võimalusi ja atraktiivsust ning valik nende vahel on iga mängija maitseasi. Kuid mängides teatud kindlalt piiritletud seltskonnas, tuleb arvestada sealseid traditsioone. Kui satute suvel Pirita ranna roberinurka, siis ei saa te läbi ilma Ranna-Ruututa, mille nimigi sealt samast Piritalt pärineb. Juhukülalisena ükskõik millises Eesti paarikümnest bridŽiklubist aitab just Ranna-Ruutu teil partneri leida. Samas pole Helsingi, Stockholmi või Londoni klubides temaga suurt midagi peale hakata.

Algaja jaoks on Ranna-Ruutu väga sobilik mängu algtõdede omandamisvahend, sest sisaldab erinevaid universaalseid pakkumisideid. Kujunenud tänaseks välja kohaliku pakkumisstandardina, ei ole Ranna-Ruutu sellest hoolimata veel kivinenud dogmade kogumik. See pakkumisüsteem on paarikümne aasta jooksul arenenud ja muutunud ning lubab erinevaid variatsioone ja lisajärgnevusi. Tänapäeva moodse pakkumisarsenali elemente (märkepakkumised, Splinterid, fragmentpakkumised, ülekanded jne) saab ilma suurema vaevata lülitada Ranna-Ruutu skeemidesse.

– 2 –

Võõra partneriga laua taha istudes ei jätku ainult süsteemi nimetuse kooskõlastamisest. Ühtteist tuleb lisaks täpsustada. Missugune on täpselt Üks Trumbita punktivahemik (15–17 või 16–18)? Kuidas vastata Tugevale Ristile – naturaalselt või kontrollide ehk pildipunktide arvu sammvastustena näidates? Missugune on avapakkumise 2¨ tähendus — naturaalne või kahemasti- ehk kolmemastileht? Kas Ühe Trumbita avapakkumise järel kasutatakse ainult Staymani konventsiooni või ka ülekandeid? Ja veel muudki sellesarnast.

2. KAARDIHINNANG

Enne avapakkumise tegemist tuleb kõigepealt ära hinnata kätte jagatud kaart. Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas on tegemist ühtlase või ebaühtlase kaardiga. Ühtlases lehes ei ole viiest masti ega singlit või renood. Niisugust nimetust kannavad mastilühidused: renoo tähendab, et mast hoopiski puudub, ja singli korral omame mastis vaid ühteainsat kaarti. Seega on ühtlasteks jaotusteks ainult 4-3-3-3 ja 4-4-3-2. Tõsi, ka 5-3-3-2 jaotusega, kus viieseks on odavmast, tehakse avapakkumine nagu ühtlase jaotusega. Kõik teised lehed on siis ebaühtlased. Neist tavalisemad ja sageli esinevamad on 5-3-3-2, 5-4-3-1, 5-4-2-2, 6-3-2-2, 6-4-2-1 ja 6-3-3-1 jaotused. Kuid aegajalt õnnestub sagedasel mängijal peos hoida ka 7-6-0-0 taolisi monstrumeid. Ebaühtlased lehed võib omakorda jagada ühe-, kahe- ja kolmemastilehtedeks. Kolmemastilehti on praktiliselt ainult kaks:

5-4-4-0 ja 4-4-4-1. Teatud reservatsiooniga võib nende hulka lisada ka 5-4-3-1. Kahemastilehes on kaks masti jagunud vähemalt 5-4 või on nad siis pikemad. Ühemastilehes leidub ainult üks pikk (vähemalt viiene) mast, teised mastid on lühemad kui neljased.

Kui kaardid mastide kaupa järjestatud ja jaotus selgunud, tuleb alustada punktide lugemist juba tuttava Milton Worki skeemi abil:

äss — 4, kuningas — 3, emand — 2, soldat — 1 pildipunkti. Lühendatult siis “pp”. Eesti bridžikirjanduses kasutatakse ka honöörpunkti (hp) mõistet, see langeb kokku pildipunktiga.

Tõsi, pildipunktid on vaid abivahend, kargud käima õppimiseks. Mängijate ringis on käibel kõnekäänd: ega punktid ei mängi.

	ª AK76		ª KS65
	© 864		© ES
	¨ AK76		¨ K765
	§ 95		§ KS3

Vasakpoolse kaardiga saame 4 kindlat tihi, parempoolsega võib juhtuda, et mitte ühtegi, kuigi mõlemas on 14 pildipunkti. Siiski on vara öelda midagi lõplikku piltide paiknemise järgi ainult oma lehes, sest paari lehe summaarse tugevuse määrab nende kätes leiduvate mastide ja piltide omavaheline sobivus.

– 3 –

Lisame toodud näidisjaotustes ka partneri lehed:

ª AK76		ª S843	ª KS65		ª AE32
© 864	W O	© KS75	© ES	W O	© K654
¨ AK76		¨ S42	¨ K765		¨ 32
§ 95		§ KE	§ KS3		§ E64

Ostil on mõlemas näites 11 pp. Vasakpoolsete lehtedega on raske võtta pada trumbiga rohkem kui 8-9 tihi, hoolimata 25 pildipunktist, mis nagu lubaksid geimi üritada. Parempoolses näites aga sõltub pada geimi saatus praktiliselt ainult ruutu ässa asupaigast. Vasakpoolset Westi lehte hindasime alguses heaks, kuid kui vastu tuli kaart, kus kogu punktijõud valedes mastides, jäi summaarne jõud nigelaks. Parempoolses lehes aga kõik Osti pildid haakuvad Westi kehvapoolse kollektsiooniga ning võime julgelt geimi üritada.

3. NORMAALJÕUGA AVAPAKKUMISED

Ranna-Ruutus on vaid üks avapakkumine, mille peale partner ei tohi passida. Bridžiterminoloogias kutsutakse selliseid pakkumisi (olgu avapakkumisena või hiljem) sundivateks ehk forsseerivateks. See avapakkumine on 1§ — nn Tugev Risti, mis sisaldab kõiki tugevaid lehti ja on punktijõult ülalt piiramata (siiski, üle 37 pildipunkti ühe mängija lehte ei mahu). Ühtlase lehega sõltub 1§ alumine jõupiir kokkulepitud 1T avapakkumise jõuvahemikust. Meie kirjelduses on selleks 15–17 pp. Ebaühtlase lehega algab 1§ avapakkumine kusagilt 17 pp rajajoonelt. Erandiks on sellised 15–16 pildipunktiga lehed, mille vastu partneri sobivad 4–5 pp võivad geimi anda. Näiteks:

ª AK865		ª E953
© 2	W O	© 8642
¨ KE632		¨ 73
§ K2		§ E45

Pada geimi võitmine on toodud lehtedega väga tõenäone, kuid Westi 1ª avapakkumise peaks Ost oma nõrkuse tõttu läbi passima, seetõttu avame Westi lehega 1§.

1§ —	18 ja enam pildipunkti ühtlase lehega või
	(15) 17 ja enam ebaühtlase lehega

Nagu eelnevast lähtub vihjavad sulud punktinivoo juures erandlikele võimalustele.

1T —	15–17 pildipunkti, ühtlane leht (4-3-3-3 ja
	4-4-3-2 või siis 5-3-3-2 viiese odavmastiga)

– 4 –

Viimase definitsiooni juures tekib kohe küsimus: kas siis 4-4-4-1 või 6-3-2-2 (6-ne on muidugi odavmast) jaotusega ei tohi kunagi avada 1T? Õnneks ei ole pakkumiskokkulepped sama jäigad kui kriminaalseadustik. Sobiva lehega on ikka võimalikud väikesed kõrvalekalded baassüsteemist, kuid nendest põhjustatud negatiivsed resultaadid peab tegija enda riski arvele kandma. Algajal tuleks aga kõrva taha panna, et kõigepealt tuleb ära õppida süsteemikohane pakkumine, alles selle omandamise järel võib üritada oma kaardihinnangule toetudes pakkumisdistsipliini lõdvemaks lasta.

Avapakkumise normaaljõu miinimumiks loetakse 12 pp, kuid jällegi kehtib kirjeldatud printsiip: kahemastilehega, kus pildid paiknevad pikkades mastides, see piir võib olla madalam. Nii sobib lehega

ª AE8652 © 8 ¨ KS6532 § 9

avada 1©, hoolimata punktivähesusest. Seepärast defineerimegi Ranna-Ruutu olulise osise — viiesed kallismastid — järgmiselt:

1©/ª —

(10) 12–16 pildipunkti, vähemalt viiene mast

Kuna pika ristiga ei saa 1§ avada, sest seda avapakkumist kasutame tugeva lehe näitamiseks, tuleb pakkuda tase kõrgemal. Sealjuures kehtib Täpsusristist laenatud piirang:

2§ —	(10) 12–16, vähemalt kuuene risti või
	viiene risti koos neljase kallismastiga

Senisest süsteemikirjeldusest on kõrvale jäänud veel hulk normaaljõuga lehetüüpe, kuid sellest järgmises numbris.

Oma nime on Ranna-Ruutu saanud kunstlikult (konventsionaalselt) avapakkumiselt 1¨, millel üldjuhul ei ole midagi pistmist ruutu mastiga. Selle avapakkumisega alustatakse kõigi normaalavamisjõuga lehetüüpide kirjeldamist, mis ei mahu eelmises numbris kirjeldatud avapakkumiste raamidesse.

1¨ —

1) 12–14 pildipunkti ühtlase lehega

2) (10) 12–16 pildipunkti vähemalt viiese

ruutuga, kuid mitte 5332 jaotusega

3) 12–16 pildipunkti 4441 jaotusega

Nii sisaldab 1¨ kolme tüüpi lehte, millest kõige sagedamini esineb esimene — nn Nõrk Trumbita. Paar näidet sobivatest lehtedest:

ª A73 © K86 ¨ E953 § KS1o4

ª A7 © 8 ¨ AK642 § 1o9854

ª AS63 © K856 ¨ 3 § KS1o4

ª K © AE43 ¨ AK6542 § 94

Viimasena toodud kaarti nõrgestab singel kuninga olemasolu. Vahetage risti üheksa pada üheksa vastu ja juba võib avada Tugeva Ristiga.

– 5 –

Avapakkumise mitmetähenduslikkust kompenseerib võimalus kerge vaevaga leida 4–4 kallismasti klappi, klapi ja küllaldase jõu puudumisel aga pehmelt maanduda 1T lepingusse. Žargoonse Ranna-Ruutu asemel on korrektsem 1¨ nimetada Ettevalmistavaks Ruutuks, selle nime all kuulub ta rahvusvaheliselt aktsepteeritud konventsioonide hulka. Samas on naturaalse pakkumisstiili varal üles kasvanud mängijal üsna raske harjuda Ettevalmistava Ruutuga. Mõni aasta tagasi käisid paar korda Tallinnas bridžiturneel klubimängijad USAst. Nende jaoks oli üsna arusaamatu, kuidas saab pakkuda 1¨ nii pika ruutu kui ruutu singliga. Samal ajal ei häirinud neid põrmugi, et Tugev Risti võib sisaldada absoluutselt igasugust jaotust.

Tuleme tagasi avapakkumise valiku juurde piiripealse lehega. Kõigepealt tuleb silmas pidada ohutuse printsiipi. Kalli tsoonsuse korral ei ole mõtet avada liiga “õhulise” kaardiga. Partner loodab teilt enamat ning tulemuseks on liiga kõrge lõppleping, mida kontraga valusalt karistatakse. Ometigi võib seda teha kahe eelnenud passi järel kolmandal käel. Passinud partner ei ole nii tormakas ja teisalt kammitseb see vastaseid. Leht

ª A7653 © K8 ¨ E653 § E4

sobib avamiseks kolmandal käel, kuid kallis tsoonis esimesel ja teisel käel tuleks passida, seda just põhimasti nõrkuse tõttu. Soliidsema masti korral

ª AES53 © K8 ¨ S653 § 1o4

avame juba igas positsioonis. 10—11 pildipunktiga tehtud avapakkumiste juures on oluline jaotusliku iseärasuse (kõrvalmasti või lühiduse) olemasolu. 5–3–3–2 jaotusega eelistame passida.

Teisalt võib avapakkumist valida lähtudes lõppeesmärgist.

ª A3 © K8 ¨ ES1o53 § KE1o4

Silme ees terendab trumbita geimi võimalus ja esialgu puudub igasugune huvi kallismastide vastu. Patustame süsteemi vastu ja avame 1T.

4. TÕKESTAVAD AVAPAKKUMISED

Kokku on kaardipakis 40 pildipunkti ehk keskmiselt mängija kohta kümme. Kuna normaalse avapakkumise minimaaljõud algab üldjuhul 12 pildipunktist, siis on selge, et sellist lehte hoiate peos vähem kui pooltes jaotustes. Mida teha aga siis, kui lehes on ilus pikk mast, kuid napib jõudu? Säärase lehega tehakse avapakkumine hüppega ja seda kutsutakse tõkestavaks avapakkumiseks ehk lihtsalt blokiks, sest see võtab vastastelt ära hulk pakkumisruumi, misjärel neil on hoopis raskem leida õiget lepingut.

– 6 –

Muidugi võib jõuülekaal ka tõkestaval poolel olla ja, kuna avaja on oma lehte üsna täpselt kirjeldanud, siis ei ole tema partneril omakorda raske õiget otsust teha. Lõpuks, kui vastased leiavadki üles oma lepingu, saab tõkestaja partner otsustada kas passida või ohverdades üle pakkuda.

Alustame nn pooltõketest:

2©/ª —	8–11 pildipunkti kuuese mastiga (teine
	kallismast peaks olema lühem kui neljane)

Siinkohal erineb tänane pakkumisstiil oluliselt sõjaeelsest, mil 2©/ª näitas väga tugevat lehte. Nüüd alustatakse tugeva lehega võimalikult madalalt — Ühe Ristiga.

Kui pooltõkkes võib kõrvalmastis leiduda kõrgeid pilte, siis tõelises tõkkes (kolmandal ja enamal kõrgusel) ei tohiks juba kõrvalmastis kuningat ega ässa olla. Igal juhul on teie partner selles veendunud. Tõkestava avapakkumise kõrguse valik sõltub olulisel tsoonsusest, tuleb hoolitseda, et kontra alla jäämine ei tooks kaasa liiga suurt kaotust. Toimime järgmiselt. Loeme kokku enam-vähem kindlad lehes leiduvad tihid ja lisame neile tõkketihid järgmise reegli põhjal:

4–3–2–1 REEGEL
Mittetsoonis, vastaste olles tsoonis	— 4 tõkketihi
Mittetsoonis, vastaste olles mittetsoonis	— 3 tõkketihi
Tsoonis, vastaste olles tsoonis	— 2 tõkketihi
Mittetsoonis, vastaste olles mittetsoonis	— 1 tõkketihi

Teiste sõnadega tsoonis oleme tagasihoidlikumad, mittetsoonis aga tõkestame julgemalt. Vaatame näiteks lehte:

ª KS1o8642 © 43 ¨ 2 § ES9

Padast arvestame viie tihiga, lisaks loodame ristis ühe saada. Kokku siis 6 tihi. Mittetsoonis võib julgelt avada Kolme Padaga ja vastaste tsoonis olles isegi Nelja Padaga, sest 6+3=9 ja 6+4=10 tihi. Tsoonis tsooni vastu võib veel üritada Kahe Padaga, lehes on küll pildipunkte napilt, see-eest aga pada seitsmene. Kuid tsoonis mittetsooni vastu tuleb passida.

Muidugi on toodud reegel ennekõike tugipunkt algajale tõkke tegemisel või partneri tehtud tõkkele reageerimisel. Mängukogemuse lisanedes võib proovida ka riskantsemaid variante — ülinõrku või siis liiga tugevaid tõkkeid. Kuid selliste ettevõtmiste korral pidage meeles, et just partner on see mängija, keda te esimesena petate, sest vastased teevad otsuseid oma kaardi põhjal, partner aga teie pakkumisele toetudes. Hoopis teine asi on, kui te tõkestamise juures arvestate vastaste stiili: kas nad on erksad kontreerima, kas tõkestamine meelitab neid tihti liiga kõrgele jms. Esimesel juhul tõkestame soliidse varuga, teisel juhul pakume suurema riskiga.

– 7 –

5. AVAPAKKUMISED 2T JA 3T

Kunagi omasid need pakkumised naturaalset tähendust ja kirjeldasid tugevat ühtlast lehte. Tänapäeval eelistatakse tugeva lehega alustada madalalt (Ranna-Ruutus siis Ühe Ristiga) ja pealkirjas toodud pakkumisi kasutatakse hoopis teistel eesmärkidel.

2T —	7–11 (13) pildipunktiga leht kahe vähemalt
	viiese odavmastiga

Kaks Trumbita on siis kunstlik avapakkumine, millel on selgelt tõkestav iseloom. Ühest küljest võetakse vastasel hulk pakkumisruumi ära ja tal on hoopis raskem õiget lõpplepingut leida (kui ta üldse pakkuda julgeb), teiselt poolt saab partner teha täpseid otsuseid, sest avaja kaart on üsna üksikasjalikult kirjeldatud. Miinuseks on muidugi see, et ka vastane teab nüüd avaja lehest liiga palju. Nagu teistegi tõkkepakkumiste puhul, tuleb arvestada tsoonsust, et kaotus mõistlikkuse piiridesse jääks. Tsoonis peaks pikkade mastide kvaliteet soliidsem olema. Sulgudesse pandud ülemine punktipiir — 13 — vihjab aga sellele, et lehes võib leiduda väärtusetuid madalaid pilte (singel emand, soldatid). Mis puutub mastide pikkustesse, siis nendega ei ole mõtet vigurdada. Avades 5–4-ga omandate varsti Godzilla kuulsuse.

Hoopis teine iseloom on Kolm Trumbita avapakkumisel, mida konventsioonina sobib nimetada Riskantseks Trumbitaks (võrdle i. k. “Gambling”) Tõkestamise asemel on siin esikohal geimilepingu leidmine, mis teiste vahenditega peaaegu võimatu.

3T —	Seitsmene kinnine odavmast (AKExxxx) ilma
	ässa või kuningata kõrvalmastides

Eeldusel, et meie odavmast võtab seitse tihi, vajame partnerilt juurde ainult kahte tihi. Sellegipoolest partner saab passida vaid siis, kui tal leidub pidamine kõigis kolmes ülejäänud mastis või vähemalt kindlasti mõlemas kallismastis. Lihtsaima näitena võiks tal olla lehes vaid kaks pilti — pada ja ärtu äss — ning 17-punktine (9+8) geim on tehtud. Muidugi on 3T ka tõkestav, sest just kirjeldatud lehe korral võib vastasel omakorda nii ärtus kui padas geim olla, mida nad enam reeglina ei leia.

Siinkohal sobib kohe ära tuua ka võimalikud arendused pärast Riskantset Trumbitat. Nagu juba öeldud, ennekõike võib partner passida, kui tal on vähegi lootust, et trumbita geim välja tuleb. Kui leht siiski passimist ei kannata, siis teatab partner 4§. See tähendab lihtsalt: partner mängime sinu masti. Ristit omades avaja passib, ruutuga pakub 4¨.

– 8 –

5. PAKKUMISTE LIIGITUS

Enne, kui asume kirjeldama järgnevusi erinevatele avapakkumistele, tuleb paika panna mõned terminid, mille abil saab liigitada kõiki pakkumisi.

Partnerite kahepoolse infovahetuse — pakkumise — lõppeesmärgiks on jõuda sobivasse lepingusse, mis vastab nende lehtede summaarsele jõule, kusjuures arvestada tuleb nii punktijõudu kui mastide sobivust. Laias laastus võib kõik pakkumised jagada nelja klassi:

sulgevad — “Ma arvan, et meil ei ole kõrgemat

mängu. Sul on targem passida.”

kutsuvad — “Kui sul on lisajõudu, üritame veel,

vastasel juhul võid passida.”

sundivad — “Paku edasi, sa ei tohi passida.”

konstruktiivsed — need on pakkumised, mis on tehtud

seisus, kus ei tohi passida.

Kui ligineda selle mõõdupuuga kirjeldatud avapakkumistele, siis näeme, et sundivaks osutub neist ainult üks — Üks Risti. Kõik teised on passitavad, seega siis omavad vaid kutsuvat iseloomu, sest nende maksimaalne jõud on ülevalt piiratud — nad on ülalt limiteeritud. Tugev Risti seevastu on ülalt limiteerimata.

Lahkame toodud liigitust näidete varal. Sulgev pakkumine ei pruugi alati nõrk olla nagu

1T 2© — “Passi, see on parim leping, geimi meil ei ole.”

Ka geimi täispanek on sulgev pakkumine:

1T 3T — “Kõik on selge, slämmi ei ole”.

1ª 4ª — “Ma arvan, et meil ei ole enamat geimist.”

Kui trumbita geimi täispanek lõpetab 100 %-liselt pakkumise, siis viimase näite korral see nii ei ole. Avaja võib terava lehega ja maksimumjõuga jätkata üritamist. Sellest ka erinevad varjundid pakkumiste tõlkes maakeelde.

Kutsuva pakkumise tüüpnäiteks on tõsted.

1T 2T — “15 pp-ga passi, 17-ga paku geim.”

Partneri masti tõstmiseks peab omama toetust. Minimaalne normaaltrump on kaheksane, seega peab viiese masti tõstmiseks omama vähemalt kolmest toetust, neljase tõstmiseks aga neljast.

1ª 3ª — “Kui sul on lisajõudu, paku geim täis.”

Kutsuv pakkumine võib kahepoolne olla:

1© 2© — “Kehv kaart, kuid toetan.”

3© — “Mul on väga hea leht.” 4© — “Paneme siis geimi täis.”

– 9 –

Pärast limiteeritud avapakkumist sunnib uus mast:

1¨ 1ª — “Mul on vähemalt 6 pp. ja neli pada. Paku edasi.”

1ª 2§ — “Mul on vähemalt 10 pp. ja viis ristit. Paku edasi.”

Vastaja sundiv pakkumine ei luba veel kõrget mängu, ta võib järgmises ringis passida. Sellist sundi kutsutakse ühe ringi sunniks. Mõnel teisel juhul võib pakkumine sundida näiteks geimini või siis teatud nivooni, ütleme Kahe Trumbitani.

Loomulikult on sundivad enamik konventsioonidest:

1T 2§ — “Kas sul on neljast kallismasti?” (Stayman)

1ª 4T — “Mitu ässa sul on?” (Blackwood)

6. JÄRGNEVUSED PÄRAST 1T AVAPAKKUMIST

Tuletame kõigepealt meelde 1T avapakkumise tähenduse:

1T —	15–17 pildipunkti, ühtlane leht (4-3-3-3 ja
	4-4-3-2 või siis 5-3-3-2 viiese odavmastiga)

Peale selle lähtume põhimõttest, et geimi peaksime jõudma 25-punktise summaarse jõu korral ning slämmi 33-punktise jõu korral. Kuna avaja kaart on üsna täpselt kirjeldatud, võib vastaja kohe hinnata võimaliku mängu kõrguse ning ka oletatava lepingu (või lepingud).

Kui on näha, et geimiks jõudu ei jätku, siis on vastajal valida passi või siis sulgeva mastipakkumise vahel teisel kõrgusel:

1T pass = 0–7 pildipunkti, ühtlane leht

1T 2¨/2©/2ª = 0–7 jaotuspunkti, vähemalt viiene mast

Kuidas lugeda jaotuspunkte (jp)? Ebaühtlase jaotuse korral lisame pildipunktidele iga duubli eest 1, singli eest 2 ja renoo eest 3 jp. Ka masti pikkuse eest lisama 1 jp iga kaardi eest alates kuuendast. Samas ei tohi unustada, et kui pilt on singlis, siis tema väärtus langeb. Seepärast ei tule singel soldatit või emandat pildipunktide hulka lugeda, singel kuninga korral võtame 2 ning singel ässa korral 1 pildipunkti vähemaks.

Mitte alati ei tule viiest masti omades seda nõrga lehega pakkuda. Kui meil on 5–6 pildipunkti, 5–3–3–2 jaotus ning nõrk viiene mast, on pass täiesti mõistlik alternatiiv. Seitsme tihi kokkukorjamiseks trumbitas peaks jõudu jätkuma, ent kui samal ajal juhtub partneril meie pika masti vastas duubel olema, siis võib kaheksa tihi saamine trumbimängus küsitavaks osutuda. Pada on muidugi alati kasulik pakkuda, see võtab vastastelt võimaluse üritada võistlemist.

– 10 –

Kas toodud sulgevad pakkumised on absoluutselt passitavad? Peaaegu alati, kuid leidub erandeid.

ª A1o7 ª 543 _{W O}

¨ K853 ¨ A97642 2T 3T

§ A73 § 96 pass

Ainuke julge tee selle kindla 19-pildipunktise geimi pakkumiseks. Westi 2T pakkumist võiks tõlkida nii: “Kui sul on kuuene kõrge pildiga ruutu, siis üritame geimi.” Ost vastabki jaatavalt.

ª AE76 ª K1o543 _{W O}

¨ AE53 ¨ K976 3§ 3¨

§ KE42 § 96 4ª pass

Siin on partnerite vestlus komplitseeritum. West teatab, et tal on pada toetus, maksimumjõud ja pildid ristis. Ost rõhutab omakorda, et tal päris null-leht ei ole ning jõud paikneb ruutus. See informatsioon on vesi Westi veskile.

Lihtsalt kirjelduvad otse geimi viivad slämmihuvita lehed:

1T 3T = 10–15 pildipunkti, ühtlane leht ilma neljase

kallismastita

1T 3©/3ª = 10+ jaotuspunkti, vähemalt viiene mast,

teine kallismast ei ole neljane

Viimase sundiva pakkumise peale valib avaja geimi: toetuseta 3T, toetusega 4© või 4ª. Tal on ka alternatiiv. Kuna vastaja hüpe kallismastis ei ole ülevalt limiteeritud, siis on avajal võimalus näidata oma slämmihuvi madalaima võimaliku kontrolli (ässa või kuninga) näitamisega, kuid slämmipakkumisest hiljem.

Vaatleme nüüd mõnda kutsuva pakkumise võimalust.

1T 2T = 8–9 pildipunkti, ühtlane leht ilma neljase

kallismastita (5–3–3–2 odavmastiga võimalik)

Avaja uurib selle peale veelkord oma lehte. Geimi täispakkumiseks peab tal olema kas siis maksimumjõud või hea lisaallikas tihide jaoks viiese odavmasti näol. Pange tähele, et vastaja omab klappi mõlemile odavmastile, sest ta eitab neljase kallismasti olemasolu. Kui avaja geimist loobub, siis võib ta veel mõtiskleda, kas passida või üritada maanduda hoopis 3§ või 3¨ lepingus.

1T 3§/3¨ = 6–7 pildipunkti, hea kuuene mast, ei ole

neljast kallismasti.

Geimi täispakkumiseks pärast seda järgnevust peab avaja leht vastama mitmele tingimusele: tal peaks olema maksimumjõud, kõrge pildiga toetus partneri mastile ning ka pidamised kõigis ülejäänud mastides. Kui mõni neist ei ole täidetud, on targem passida.

– 11 –

Aeg on küps, et ära õppida esimene konventsioon, mis esineb kõige sagedamini ja mida kasutab kogu maailm. Konventsioon on definitsiooni järgi selline pakkumine, millele on antud tema loomulikust naturaalsest tähendusest erinev spetsiaalne tähendus. Uusi konventsioone ilmub igal aastal ja kõik ei ole sugugi kasutamist väärt. Paar, kes tahab mõne pakkumisviguri kasutusele võtta, peab kõigepealt vastama kolmele küsimusele:

1) Kas konventsioon on efektiivne, kas ta parandab teie pakkmist?

2) Missugune on tema hind? Palju te kaotate selle pakkumise naturaalse tähenduse ärajätmisega?

3) Kas ta on teie jaoks küllalt lihtne ja püsib meeles ka kõige tulisemas bridŽilahingus?

Kui kasvõi ühelegi küsimusele tuleb anda negatiivne vastus, siis on konventsiooni kasutusele võtt küsitav.

Samuel Staymani mõttevili — neljase kallismasti küsimine ehk lihtsalt Stayman — on aastakümnete proovile vastu pidanud.

1T 2§ = “Kas sul on neljast kallismasti?”

Avaja vastab:

1T 2§ 2¨ = “Mul ei ole neljast kallismasti.”

2© = “Mul on neljane ärtu, kuid ei ole neljast pada.”

2ª = “Mul on neljane pada, kuid ei ole neljast ärtu.”

2T = “Mul on mõlemad kallismastid neljased.”

Mida saab partner peale avaja vastust ette võtta? Siin peab paika

tähtis kokkulepe: vastaja uue masti pakkumine teisel kõrgusel näitab viiest ja ainult kutsub, kuid tema uue masti pakkumine kolmandal kõrgusel sunnib. Uue masti all ei mõelda muidugi avaja poolt näidatud kallismasti. Selle pakkumine kolmandal kõrgusel on samuti kutsuv ning fikseerib trumbiklapi leidmise. Ka 2T kutsub. Niisiis:

1T 2§ 2© 2T = “Mul aga on neljane pada, võid passida.”

1T 2§ 2ª 3ª = “Mul on ka neljane pada, võid passida.”

1T 2§ 2© 2ª = “Mul on viiene pada, võid passida.”

1T 2§ 2T 3© = “Mul on ka neljane ärtu, võid passida.”

1T 2§ 2© 3ª = “Mul on viiene pada, paku edasi.”

1T 2§ 2¨ 3§ = “Mul on viiene risti, paku edasi.”

Ainuke erand:

1T 2§ 2ª 3© = “Mul aga on viiene ärtu, võid passida.”

RANNA–RUUTU PAKKUMISARENDUSED

1. TOETAMINE

Toetus — vähemalt kolm kaarti partneri pakutud viieses mastis või neli kaarti partneri pakutud neljases mastis.

Toetuspunktid on punktid, mis lisatakse pildipunktidele lühiduse olemasolu korral lehes, sest lühidus võimaldab võtta lisatihisid trumpamisega.

JAOTUSPUNKTIDE ARVESTAMISE TABEL TOETUSE KORRAL:

Toetus	Kõrvalmastis duubel	Kõrvalmastis singel	Kõrvalmastis renoo
3-ne	1	2	3
4-ne või pikem	1	3	5

Need lisatakse pildipunktidele ja kokku saadakse toetuspunktid.

1. AVAPAKKUMISED 1© JA 1ª

Passimine:

1© pass 0–6 punkti ilma toetuseta

Toetamine (toetuse olemasolul):

1© 2© 7–10 toetuspunkti

3© 11–12 toetuspunkti

4© 13–15 toetuspunkti.

Suurema toetuspunktide arvu korral on olemas slämmivõimalused, seepärast pakume sundivalt, et teada saada partneri jõudu ja jaotust.

Sundivad pakkumised:

1© 1ª 6 ja enam punkti, vähemalt neljane mast

2§/2¨ 10 ja enam punkti, vähemalt viiene mast

2ª/3§/3¨ 15 ja enam punkti, vähemalt viiene mast

Iga kõrgema masti pakkumine eitab madalama olemasolu. Nii ei ole vastajal odavmasti pakkumise korral reeglina neljast pada.

Pakkumised ühtlase lehe ja toetuseta:

1© 1T 7–10 punkti (ei sunni)

2T 11–12 punkti (ei sunni)

3T 13–15 punkti (ei sunni)

Samad printsiibid kehtivad 1ª avapakkumise korral:

1ª pass 0–6 punkti ilma toetuseta

2ª 7–10 toetuspunkti

3ª 11–12 toetuspunkti

4ª 13–15 toetuspunkti.

1T 7–10 punkti, toetuseta (ei sunni)

2T 11–12 punkti, toetuseta (ei sunni)

3T 13–15 punkti, toetuseta (ei sunni)

– 2 –

AVAJA TAASPAKKUMINE

Avaja võib mittesundivale pakkumisele alati passida, kuid maksimumjõuga (14–15 punkti) ka edasi pakkuda.

Pärast toetamist võib ta geimi täis pakkuda või näidata oma kõrvalmasti. Pärast sundivat pakkumist peab avaja pakkuma oma teist masti, selle puudumisel võib ta pakkuda trumbitat või parema puudumisel korrata oma masti. Kui avajal on maksimum (14–16 punkti), siis võib ta pakkuda hüppega.

Kui avajal on toetus vastaja mastile, siis tuleks tal oma pildipunktidele juurde arvutada toetuspunktid ning tõsta vastaja masti (15 ja enam toetuspunkti korral hüppega), kuid odavmasti ei toetata miinimumjõuga.

Näiteks:

Avaja Vastaja Avaja

arvad geimist

punktidega maksimum

1ª 2§ 3§ mul on maksimum ja risti toetus

1ª 2§ 2¨ mul on neljane ¨ ja ma ei luba § toetust

Avaja teise pakkumise järel teab vastaja juba tema jaotust, oskab arvestada summaarset jõudu ning valib passi, geimi täispaneku või oma lehe edasise kirjeldamise vahel.

2. AVAPAKKUMINE 1¨

Kuna selles avapakkumises võib ruutu olla nii lühike ja pikk, siis toetamisest ei saa siin juttu olla.

Passimine:

1¨ pass 0–6 punkti

Sundivad pakkumised:

2§/2¨ 10 ja enam punkti, vähemalt viiene mast

Pakkumised ühtlase lehe ja ilma neljase kallismastita:

1¨ 1T 7–10 punkti (ei sunni)

2T 11–12 punkti (ei sunni)

3T 13–15 punkti (ei sunni)

Ka siin sundiva pakkumise peale avaja pakub oma pikimat masti või trumbitat või toetab partneri masti. Kõike seda maksimumi korral hüppega. 1T või 2T järel ta miinimumiga reeglina passib, pikka ruutut omades võib ta eelistada ruutu lepingut, maksimumiga üritab geimi.

– 3 –

Näiteks:

Avaja Vastaja Avaja

1¨ 1ª 1T mul ei ole neljast pada ja maksimumi

1¨ 1ª 2T mul ei ole neljast pada ja on maksimum

1¨ 2T 3¨ parem mängime ruutu, mul on miinimum

1¨ 2§ 2ª mul on aga neljane pada

3. AVAPAKKUMISED 1§

Kuna avajal võib palju jõudu olla, siis passida ei tohi. Passi asemel kasutatakse kunstlikku negatiivset vastust:

1§ 1¨ 0–7 punkti, ükskõik milline jaotus

Et partnerit uuesti pakkuma sundida peab avaja hüppama, sellega ta lubab vähemalt 20 punkti. Kui avaja ei hüppa, võib vastaja 6–7 punktiga pakkumist jätkata, muidu passib.

Kõik teised vastaja pakkumised on loomulikud ja pärast seda ei saa enne geimi pidama jääda:

1§ 1T ühtlane leht (ka 4441) ja vähemalt 8 punkti

Edasine pakkumine toimub ikka samadel põhimõtetel: toetusega toetame, ilma toetuseta näitame oma masti või pakume trumbitat.

Pärast järgnevusi:

1§ 1¨ 1T/2T

1§ 1T

kasutatakse Staymani konventsiooni nagu seda oli kirjeldatut pärast 1T avapakkumist.

4. AVAPAKKUMINE 2§

Passimine:

2§ pass 0–6 punkti ilma toetuseta

Toetamine (toetuse olemasolul):

2§ 3§ 7–10 toetuspunkti

4§ 11–12 toetuspunkti

5§ 13–15 toetuspunkti.

Kuid alati on mõtet mõelda trumbita geimi võimalusele, kui jätkub pildipunkte. Seda saab otsida allpool kirjeldatud konventsiooni abil.

Sundivad pakkumised:

14–15 punktiga teeme enne konventsionaalse küsimise.

Pakkumised ühtlase lehega ja ilma neljase kallismastita.

2§ 2T 11–12 punkti (ei sunni)

3T 13–15 punkti (ei sunni)

– 4 –

Konventsionaalne küsimine:

2§ 2¨ 10 ja enam punkti, kirjelda ennast

Vastused sellele:

Avaja Vastaja Avaja

2ª neljane pada

2T kuuene risti, maksimum, ei ole neljast pada

ega ärtut

3§ kuuene risti, miinimum, ei ole neljast pada

ega ärtut

Vastuse peale oskab vastaja otsust teha. Kui ta pakub uut masti, siis see sunnib.

Vastaja võib 13 ja enam punktiga pakkuda oma masti ning see sunnib avajat.

Peale selle on tal võimalik kasutada kunstlikku küsivpakkumist 2T vastustega:

Avaja Vastaja Avaja

3¨ miinimumjõud, hea mast

3ª maksimumjõud, hea mast

3T maksimumjõud, AKExxx

VÕISTLEV PAKKUMINE

Kõik Ranna-Ruutus kirjeldatu, kehtib juhu jaoks, kui vastased ei ole pakkunud midagi peale passi. Kui aga vastased on juba pakkumise avanud, siis toimub kahepoolne ehk võistlev pakkumine, kus sobib kasutada järgmisi kokkuleppeid.

1. LIHTÜLEPAKKUMINE

Oma masti ilma hüppeta pakkumiseks pärast vastaste avapakkumist vajate esimesel kõrgusel 8–15 p, teisel kõrgusel 10–15 p. Teie partner peaks kümne ja enama punktiga pakkumist jätkama ning miinimumi korral võite järgmises ringis passida.

Vastane Teie

1¨ 1ª “Mul on vähemalt viiene pada ja 8–15 p.”

2. VÄLJAVÕTUKONTRA

Madalal kõrgusel ei ole kontraga trahvimisel mõtet. Seepärast kokkuleppeliselt KONTRA pärast vastaste avapakkumist mastis (kuni kõrguseni 2ª) näitab vähemalt avangulehte ja valmisolekut mängida mõnda teist masti trumbina. Ka tugeva kaardiga, kus on üle 17 p ja ei ole pidamist vastaste pakutud mastis, pakutakse KONTRA

Vastane Teie

mastidele peale ärtu või siis 17 ja rohkem

p ilma ärtu pidamiseta.”

Partner käitub väljavõtukontra järel järgmiselt:

0–7 pp pakub madalaimat neljast masti (esimesel kõrgusel ka

kolmest) = naturaalne negatiiv

8–11 pp pakub pikimat masti hüppega (neljast kallismasti viiesele

odavmastile eelistades) või siis pidamise olemasolul

trumbitat hüppeta.

12+ pp pakub geimi täis või pakub vastaste masti (see küsib

pidamist ja otsib neljaseid kallismaste)

Naturaalse negatiivile kontreerija passib va kui tal on 17+, siis ta pakub uuesti ja partner saab teada, et ta on väga tugev.

3. ÜLEPAKKUMINE 1T

Lubab 16–18 pp ja pidamist vastaste pakutud mastis (Ranna-Ruutu ja Tugeva Risti peale ei saa pidamisest juttu olla, sest vastane ei ole veel ühtki masti näidanud).

4. TÕKKEPAKKUMISED

Kõik hüppega tehtud ülepakkumised mastis on tõkestava iseloomuga ja omavad sama tähendust nagu tõkestavad avapakkumised (pikk mast, jõud alla 12 pp).

– 2 –

5. ÜLEPAKKUMINE 2T HÜPPEGA

Nagu avapakkuminegi lubab see kahte vähemalt viiest odavmasti ja alla avangujõu lehte. Kui vastane on mõnda odavmasti naturaalselt pakkunud, siis teist odavmasti ja ärtut.

6. VASTASTE MASTI PAKKUMINE PEALE NENDE AVAPAKKUMIST

See pakkumine näitab väga tugevat lehte, kus geim on peaaegu omast käest ja palub partneril oma lehte kirjeldada..

7. BALANSSEERIMINE

Kui vastane avab pakkumise ja järgneb kaks passi, siis selles situatsioonis lepingu pakkumist kutsutakse balansseerimiseks ehk pakkumiseks kaitsepositsioonis. Balansseerija lähtub eeldusest, et partneril on umbes 8 pp ja pakub seda arvestades võimaliku lepingu. Nii on 1T kattepositsioonis ainult 11–13 pp tugev. Ka balansseerija kontra on väljavõtukontra.

Vastane Partner Vastane Teie

1¨ pass pass 1ª “Mängime parem ise pada”

1ª pass pass kontra “Paku oma masti, mängime ise”

Balansseerivat kontrat võib partner sisse passida, vaid juhul, kui tal on jõudu ja pikk vastaste mast.

Balansseerida võib ka hiljem, mitte ilmtingimata esimeses ringis

Vastane Partner Vastane Teie

1¨ pass 1ª pass

6. VASTASTE MASTI PAKKUMINE HILISEMAS STAADIUMIS

See pakkumine küsib reeglina: “Kas sul on pidamine?”, et tüürida trumbita geimi. Seda ei saa sisse passida

Vastane Partner Vastane Teie

1© 1ª 2© 3§

siis paku 3T?”

Partner Vastane Teie Vastane

siis paku 2T?”

7. TRUMBITA PAKKUMINE PÄRAST SEDA KUI VASTASED ON MÕNDA MASTI NÄIDANUD

Selline trumbita lubab alati pidamist vastaste mastis.

SLÄMMIPAKKUMINE

Selleks, et välja pakkuda slämme on vaja teada kahte asja: esiteks peab olema hinnatav võetavate tihide arv ja teiseks peab olema kindlus, et kaitsjad ei saa kohe mõnes mastis kahte tihi võtta.

1. TIHIDE ARV JA JÕUD

Ühtlase kaardi korral on trumbita väikeseks slämmiks vaja umbes 32 pildipunkti.